Alampalk tõuseb 470 euroni
Alampalk, millega on seotud mitmed teised tulud ja kulud, tõuseb 2017. aastast 40 euro võrra ehk 470 euroni.
Riigikogu kiitis heaks üksi elava pensionääri toetuse
Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega kehtestatakse üksi elava pensionäri toetus. Toetuse suuruseks on 2017. aastal 115 eurot.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse kohaselt hakkavad üksi elava pensionäri toetust saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on tuleval aastal alla 470 euro (ehk alla 1,2-kordset keskmist pensioni). Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta.
Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobris. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.
Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
Peretoetused kasvavad
Riik tõstab alates 01.07.2017 kolme ja enama lapsega perede toetuse 300 eurole kuus ning seitsme ja enama lapsega perede toetuse 400 eurole kuus. Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus.
Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt.
Maksuvaba tulu suureneb
Uuest aastast suureneb maksuvaba tulu 2160 euroni aastas ehk 180 euroni kuus. Seejuures ei tõuse laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu, mis jääb endisele tasemele (154 eurot kuus ja 1848 eurot aastas.).
Eraisiku seisukohast ebasoodsa muudatusena võib välja tuua mahaarvamiste kogusumma vähendamise. Alates 2016. aastast vähendatakse füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning heategevuslikke kingitusi ja annetusi. Samuti ei saa sellest aastast koolituskuludena tulust maha arvata autokooli ega täiskasvanute huvikoolituse kulusid.
Hambahüvitis täiskasvanutele
Juulist saavad täiskasvanud ravikindlustatud hambaravihüvitist kuni 30 eurot aastas. Praegu rahalist hüvitist saavate inimeste (vanadus- ja töötuvõimetuspensionärid, osalised või puuduva töövõimega isikud, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastaste laste emad ning suurenenud hambaravivajadusega patsiendid) hüvitist suurendatakse 85 euroni aastas. Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale.
Lähetuse päevaraha tõuseb
Tihti reisivatel töötajatel tasub teada, et välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära suurendatakse seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kui lähetus kestab kauem kui 15 päeva või on mitu lähetust samas kalendrikuus, on edasiste päevade eest päevaraha maksuvaba piirmäär jätkuvalt 32 eurot.
Tõusevad nii pensionid kui pensioniiga
Üldine pensioniiga Eestis on praegu meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat. Meeste ja naiste pensioniea ühtlustamiseks hakkab 2016. aastast kehtima ka naistele pensioniiga alates 63. eluaastast.
Olulisemad muudatused alates 1. jaanuarist 2017:
- Uuest aastast on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot;
- Maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 170 eurolt 180 euroni kuus (2160 eurot aastas);
- Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb 50 eurolt 55 euroni;
- Vanemahüvitise määr on 430 eurot, ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk ehk 2907,15 eurot;
- Toimetulekutoetus 130 eurot;
- Töötutoetuse päevamäär tõuseb 4,86 euroni ehk ligi 150,66 euroni kuus;
- Rahvapensioni määr on 167,40 eurot kuus
- Keskmine vanaduspension tõuseb 5 % ehk ligikaudu 416,00 euroni. Keskmine vanaduspension jääb maksuvabaks, selleks tõuseb täiendav maksuvaba tulu seniselt 225,00 eurolt 236,00 eurole.
Rahva- ja vanaduspension
Rahvapension ja vanaduspension moodustavad pensionisüsteemi I samba. I samba pension on riigi poolt tagatud.
Rahvapension on miinimum pension nendele, kellel ei teki õigust tööpanusest sõltuvale pensionile. Rahvapensioni määr on 167,40 eurot kuus.
Vanaduspension on tööpanusest sõltuv pension, mida arvutatakse teie tööstaaži aastate ja pensioni kindlustusosaku põhjal.
- Vaadake oma pensionikindlustusstaaži ja kindlustusosakut pensionikindlustuse registri teatise teenusega.
- Vaadake ka, kuidas on teile arvestatud pension, toetused ja hüvitised.
Pensioni makstakse iga kuu 5. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.
Pensioniiga
Kehtiv üldine vanaduspensioniiga meestele on 63 aastat. Praegu kestab veel nn üleminekuaeg, mis tähendab, et naiste pensioniiga 63. eluaastast hakkab kehtima alates 2016. aastast.
7. aprillil 2010 võttis riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise, millega kehtestatakse vanaduspensioniüldiseks eaks 65 aastat. Alates 2017. aastast kohaldatakse üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks. Muudatus jõustub 01.01.2017.
Riiklikku pensioni makstakse töötavate inimeste palgast arvestatud sotsiaalmaksust. Tulevane pension sõltub seega töötavate ja pensionil olevate inimeste hulgast sel ajal, kui te olete pensionär. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.
Vanaduspensioni alaliigid
Vanaduspensioni alaliigid on:
- ennetähtaegne vanaduspension
- edasilükatud vanaduspension
- soodustingimustel vanaduspension
Ennetähtaegse vanaduspensioni saamise õigus on teil 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui olete Eestis kogunud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Ennetäheaegselt saab pensionile minna Eesti alaline elanik ja tähtajalise elamisloa ja elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane. Ennetähtaegset vanaduspensioni suurust vähendatakse 0,4 protsendi võrra iga kuu eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.
Kui soovite ennetähtaegselt pensionile minna, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile (vaadake juhtnööre tabeli all).
Edasilükatud vanaduspensionile võite minna mis tahes ajal pärast vanaduspensionile õiguse tekkimist. See tähendab, et vanaduspensionile minemise vanuse saabudes ei lähe te pensionile ega lase endale pensioni määrata, vaid näiteks töötate edasi. Edasilükatud vanaduspensioni suurendatakse 0,9% võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka.
Kui soovite vanaduspensionile minna, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile (vaadake juhtnööre tabeli all).
Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus:
| Kellel | Millal |
| emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või 5 või enamat last | 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist |
| emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat 4 last | 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist |
| emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat 3 last | üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist |
| hüpofüsaarse kääbuskasvuga inimesel | 45-aastaselt |
| kui olete töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel ning teil on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel | 10 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist |
| kui olete töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel ning teil on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel | 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist |
NB! Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata osalise tööajaga töötatud aega.
Kui soovite soodustingimustel vanaduspensioni taotleda, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile.
Avalduse võite:
- saata e-postiga digiallkirjastatult (info@sotsiaalkindlustusamet.ee)
- saata postiga (piirkondlikku klienditeenindusse) või
- viia sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (saab täita ka kohapeal).
Väljateenitud aastate pension
Õigus väljateenitud aastate pensionile on töötajatel, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel tööl töötamise jätkamist.
Väljateenitud aastate pensionile on õigus:
- politseiametnikel, päästeteenistujatel ning vanglaametnikel
- mõne kategooria tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel
- allmaa- ja pealmaa(mäe)töödel töötajatel
- mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisu mõnedel kutsealadel ja ametikohtadel töötajatel
- tekstiilitööstuse töötajatel
- asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel
- riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi teatud kategooriate artistidel
- inimese immuunpuudulikkuse (aidsi) viirusega nakatunud meditsiinitöötajatel
- linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel.
Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata osalise tööajaga töötamise aega. Pension määratakse inimesele, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Pension määratakse pensionitaotluse esitamise päevast.
Kui soovite taotleda väljateenitud aastate pensioni, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile.
Avalduse võite:
- saata e-postiga digiallkirjastatult (info@sotsiaalkindlustusamet.ee)
- saata postiga (piirkondlikku klienditeenindusse) või
- viiasotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (saab täita ka kohapeal).
Eripensionid
Sotsiaalkindlustusameti kaudu saavad eriseaduste alusel määratavaid pensione järgmiste kutsealade töötajad:
- politseiametnikud
- prokurörid
- kohtunikud
- riigikontrolli ametnikud
- õiguskantsler
- kaitseväelased
- päästeteenistujad
- avaliku teenistuse ametnikud.
Kui soovite taotleda eriseaduste alusel pensioni, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile.
Teksti koostanud sotsiaalkindlustusamet
Viimati muudetud: 7. august 2015
Matusetoetuse saajate ring laieneb
Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele.
Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul.
Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. See kehtib ka kohalikele omavalitsustele, kes matavad omasteta inimesi.